Vabaduse väljak. Vabadussammas. Kolm õnneväravat

Vabaduse sammast ei saa lahutada sellest, mis teda hiljem ümbritsema hakkab. Eesmärk peab olema uus tervik, väljak, mis ühendab meie mineviku ja tulevased teed. Väljak peab saama pühapaigaks, mille keskel valguse sammas, maailmapuu. Siit leiame ka oma sümboolse arengutee, väravatega tee mäkke, kus iga värava läbimine viib meid mõtteliselt uuele tasandile.

Tee mäkke ja väravad. Neid tunneme läbi aegade. Sokratese filosoofia, Gilgameshi teekonnad, väravad kui energiakeskused meie selgrool. Kaug-Idas püstitatakse väravaid isegi väikestele teedele, mis viivad mäkke, see tuletab sümboolselt meelde, et peab märkama seda, mis erineb eelnevast teest. Ka sillale astudes ootab teid kõigepealt värav- see on ju üleminek teisele kaldale, teise reaalsusesse. Meie kodudes oli värav lausa uhkuse asi. Seda ehiti, selle eest hoolitseti ning salaja loodeti, nagu Kristjan Raua töödes, et kunagi pääseb siit imedemaale, pääseb valguse riiki.

Endise „Võidu väljaku“ ehitised on kaootilised. 1934. aastal valminud esindusliku kunstihoone Ja EEKS-maja vastas üle väljaku on Robert Natuse ornamentaalne meistriteos, kuid nende kõrvale on eksinud järk-järgult ehitatud keskpärane hotell „Palace“ ning Alar Kotli stalinistlikus eufoorias loodud ja 1953 valminud Kunstifondi maja. Väljaku keskel aga laiutab eklektiline pseudogootika „Jaani kirik“, mis valmis 1862-67 ning oli mõeldud eelkõige barakirahvale ja hulgustele.

Eelnevate aastakümnete jooksul on korduvalt räägitud selle monstrumi lammutamisest aga kui paik on seotud inimeste pühade mõtetega, ei ole kerge neid mujale kanda. Õigem oleks koos vabadussamba idee teostamisega kirik täielikult hansalinnade vaimus ümber ehitada, õilsast materialist ja õilsa vormiga. Vormiga, mis seoks muistset uuega ja laenud varasemast traditsioonist ei läheks siin sugugi kaugemale kui Robert Natuse art-deco kastellkindluse süsteemis. Väljak tuleks katta heledate kiviplaatidega või vähemalt korralikust betoonist plaatidega. See annaks pühitsetuse tunde. Ja valge marmorsammas kõrgub taevasse. Õigustatud on kahe teineteise kohal asetseva võrdsete harudega risti kasutamine kiriku fassaadil. See on materiaalse ja vaimse tasandi kaitse, tuttav juba hansalinnadest ning sellest ka Danzigi vapi kaks risti.

III

Raskem on muuta seda, mis alles äsja valminud. Tallinna Panga maja lõhkus väljaku vähese harmoonia. Küsimus ei ole kõrguses ega korruste arvus. Madalamana peaks ta asuma Natuse majast kaugemal, kõrgemana on praegune koht õige, kuid vorm peaks siis olema tornitaoline. Kriitikat ei kannata aga maja ülemiste korruste lahendus- staliniaegne õhutõrjeputka katusel, nagu poleks selliseid viimastel aastatel küllalt maha lõhutud. Vormikaos, mida millegagi ei õigusta. Kuid vigu saab vahel isegi vähese vaevaga parandada. Kasvõi ilus valgusreklaam suudab varjata selle, mis valesti läinud. Majade fassaade on läbi sajandite muudetud. Säilitatakse seda, mis kaunis.

Tõnis Vint

Allikas

Eesti Ekspress Nr 8 (426) 20. veebruar 1998