Muutustest ja muusikast

Kõike ümbritsevat mõista püüdva mõtte areng on läbi käinud sünteetilisest ja analüütilisest arengufaasist ning on uuesti jõudmas sünteetilisse ajavahemikku. On olemas keeled ehk meelkonnad, mis on juba pikka aega katsetanud „uut sünteesi“ (inglise keel), ent on olemas ka keeled, milles analüüsil pole kunagi olnud erilist tähtsust (hiina keel).

Buddhistid jõudsid uue mõtlemiseni helide maailma kaudu. Kui vaadata kaasaegset maailma, siis sama protsess on kulgemas praegu, alates Euroopast, üle kogu maailma, kuid aluspõhjaks on valgus.

Me võime öelda, kui kasutada Eesti poeedi ja teoloogi Uku Masingu sõnu, et läbi aegade on alles jäänus loits, ent selle olemus on põhjalikult muutunud. Meie „maagia“ tegelik alus on valgus. Inimkonna arengu viimased 2500 aastat on olnud ülemineku aeg helilt valgusele. Kuid ikkagi veel ei ole valguse „teoloogiline põhjuslikkus“ nii ilmne kui helil. Veelkord on meil olemas kõik eeldused uueks sünteesiks, mis näib olevat inimmõistuse ülimaks saavutuseks- mis kutsub ilmutama uut olemust, et oleks võimalik astuda samm edasi.

Esimeseks sammuks uue sünteesi poole oleks eeldamine ja uskumine, et kõigel, mis juhtub või toimub, on ainult üks lähteallikas. Kõik erinevad juhtumised on võimalik tagasi viia nende ainsa algallikani ning nii kaotavad juhuslikud lülid oma tähenduse. Ent on ka loomulik, et pärast esialgseid niisuguseid katseid ei saa analüüsist veel täielikult loobuda.

Of the changes and the music

The development of thought trying to understand its surroundings has gone through a synthetical and an analytical phase and is again entering a synthetical period. There are languages, „spiritual families“, which have for a long time already been attempting a „new synthesis“ (the English). There are also languages where analysis has actually never been important (the Chinese).

It was precisely via the world of sounds that the Buddhists have strived towards the new thinking. Starting from contemporary Europe the same process is under way all over the world now, only this time the basis is light. In other words we may say with Uku Masing, an Estonian poet and theologian, that what has actually survived in the incantation, but it`s essence is throughly changed. The actual basis of our „magic“ is light. The last 2500 years in the evolution of mankind have been a transforming period from sound to light. But still the „theological causality“ of light is not yet so obvious to us as that of sound. Once again we have all the makings of a new synthesis, which seems to be the ultimate achievement of human mind, requiring the advent of a new kind of being, able to take a step further.

The first step towards a new synthesis is to presume and to believe in a single source for everything that happens. The variety of occurrences will then be traced back to this single source and so the prolonged casual chains will lose their meaning. It is, however, natural that the first attempts could not entirely renounce analysis.

Jaak Saks 1993